Wednesday, August 1, 2012

Kaitsevägi


 

Nüüd olen ma kinni Eesti Kaitseväes, 1. jalaväebrigaadis, Paldiskis, Tagalapataljonis, rühm 4. Tean, et Korea kohta jäi veel blogimata viimased päevad Daegus, Soulis ja kokkuvõtlik postitus, mida ma terve kogemuse kohta õppisin ja arvan. Need paar nädalat enne ajateenistust läksid nii kiiresti, et ei jõudnud midagi teha. Kuid, kui millalgi linnaloale saan, siis teen selle töö ära. Muidu saan esimesele puhkusele 14. septembril. Väike võimalus on, et saab päevaks või paariks varem ka.

Mõtlesin et siis nii kaua, kui aega leian, postitan siia veidi ka oma ajateenistusest. Kuigi telefoniga kirjutamine on päris aeganõudev ja tüütu tegevus ja vaba aega on siin küll minimaalselt. Praeguseks on siis 10 nädalasest sõduribaaskursusest läbitud 4 ja 6 nädalat on veel jäänud.

Tavaline päevaplaan näeb välja selliselt, et kell 6 on äratus, peale seda on kohe hommikuvõimlemine kuni 6:40. Siis on 35 minutit isiklikuks hügieeniks ning lähme hommikusöögile. Peale seda on kuni õhtusöögini igasugused tunnid - kaardiõpe, meditsiiniõpe, relvaõpe jne. Jooksmine ja jõutreeningud sinna hulka. Kord nädalas käime ka metsas laskmas. Liigume kohe hommikul enne seitset kusagil 12km Klooga suunas ja seal oleme kusagil kella viieni välja. Laskmise peale läheb küll ainult tund aega ühe grupi peale. Ülejäänud aja on siis muud tegevused või niisama ootamine.  Peale esimest rännakut tekkisid mul jõhkralt suured verevalumid kandade peale. Mõned päevad oli ikka väga valus astuda.

Mõned asjad, mis siiani meeldivad ja ei meeldi:
meeldivad - söögid on siin üllatavalt head, eriti lõunad. alati on midagi uut, söögid väga ei kordu. Hommikusöögiks on mingi võileiva materjal, puder või omlett ja krõbuskid või müsli. Õhtusöögiks on mingi praad ja vahel ka magustoit.

- laskmine. Päris padrunitega märklaua tulistamine on päris huvitav ja paneb vere mõnusalt kiiresti ringlema. Siiamaani on mul ka päris hästi ka välja tulnud.

Ei meeldi
- meeletu passimine ja aja ebaefektiivne kasutamine. Kogu aeg on järjekorrad, mõttetu seismine, ootamine ja passimine. Ootad sööklasse minekut, ootame relvaruumi järjekorras, ootame järgmist tundi, jne. Siis ka näiteks laupäeval pole peale koristamise midagi päevaplaanides ja pühapäeval pole üldse midagi. Ei saa aru, miks meid siin hoitakse, kui iseenesest midagi niikuinii ei tehta. Võikski olla et nädalavahetusteks lastaks koju juba SBK ajal.

- üks keerab mingi jama, aga karistada saab terve rühm. Näiteks üks rääkis telefoniga selleks mitte ettenähtud kohas ja seepeale võeti telefonid ära tervelt rühmalt kolmeks päevaks. See harjumus vist Nõukogude Armee pärand. Mitte siis, et telefonide ära võtmine vaid terve rühma karistamine ühe mehe pärast Keelt näitav naerunägu

- osad tüübid võtavad siin kuidagi asja liiga tõsiselt. Kogu aeg mölisevad teistega ja näitavad iseloomu. Ühesõnaga õhkkond on tihti pingeline ja ebameeldiv.

Praegu enam ei jaksa telefoniga tippida. Eks hiljem uuesti.

No comments:

Post a Comment